Beebi nahk vajab õrna hoolt

Vastsed vanemad imetlevad oma beebit ega saa temalt silmi lahti. Beebi nahk on sile, pehme ja roosa, ainult ühel sõrmel on villike – see on jäänud imemisest, sest ka kõhus olles on sõrm agaralt suus käinud.

Maie Jürisson
Tallinna Latsehaigla lastearst
Sünnimomendiks on ajalisel lapsel nahk põhifunktsioonide osas küps. Kõik epidermise ja pärisnaha struktuurid on arenenud, sellegipoolest erineb see täiskasvanu nahast mitmeti. Nahk on mehaaniliselt kergesti vigastatav (imemisvill vastsündinu  sõrmel) ja marrastatav, sest rakud on omavahel nõrgalt ühendatud. Sarvkiht on märkimisväärselt õhem kui täiskasvanul, see teeb naha läbilaskvamaks bakteritele, seentele, viirustele, ravimitele, keemilistele ainetele. Nahk on rikkalikumalt varustatud veresoonte ja kapillaaridega, seetõttu imenduvad nahale manustatud ravimid kergemini vereringesse ja toimivad kogu organismile. 
Lähtudes  põhimõttest,  et esimesed kuud sööb laps ainult rinnapiima või piimasegu, siis vajab ka nahk üsna vähe. Riiuli- või sahtlitäis eri värvi ja lõhnaga kehatooteid (ka lastele mõeldud!) on beebile liiast.


Vesi ja seep naba­hoolduseks ei sobi

Mädatekitavate mikroobide põhjustatud nabapõletiku vältimiseks  peitsida nabaköndipiirkond aniliinvärviga (briljantroheline). Edaspidi puhastada kaks korda päevas piirituslahuses (saialillepiiritus) immutatud vatipulga abil köndi  ja naha piiri,  selleks võib nabakönti ettevaatlikult ülespoole tõmmata ning samal ajal sõrmedega naba kergelt laiemaks venitada. 
Aniliinvärv ja piirituslahus vähendavad tõhusamalt mikroobide üldhulka, hoiavad ära haavaeritise ja mäda tekke, võrreldes vee ja seebiga puhastamisega. 


Sagedasemad beebiea nahaprobleemid

Vanemad  leiavad  mõnepäevase beebi nina pealt väikesi mannatera meenutavaid täpikesi. Kuna need täpikesed kaugemale ei levi ja ka tuttava tillukesel titel on sarnaseid täppe varem nähtud, siis esialgu ei muretseta.
Need on miiliumid, healoomulised  suurenenud  rasunäärmed – esimene ja sagedasim nahaprobleem, mis esineb umbes pooltel vastsündinuist ja möödub ise mõne kuu jooksul. Vahel võib miiliume olla väga palju, peale nina ka kehal, jäsemetel, neid võib olla koguni suu limaskestal. Sellegipoolest on need ohutud ja taanduvad epidermise järkjärgulise irdumise ja uuenemise käigus ise.
Aga kui esimesel elunädalal tekivad  põskedele ja kehale punetavad laigud ning mõne laigu keskele ka kollakasvalged sõlmekesed, mõnda kohta isegi villike, muutub nahamure tõsisemaks. Kas on tegu viimaks nakkuse või allergiaga?
Siiski on ka see isemööduv vastsündinuea nahalööve –toksiline erüteem. Toksiline erüteem ilmneb enamasti esimesel elunädalal, ent vahel ka teisel nädalal. Toksilist erüteemi ei peeta allergia ilminguks, vaid naha kohanemisreaktsiooniks mikrofloora kujunemisel. Seisundit võib proovida leevendada niisutava kreemiga,  kuid see lööve on iseparanev.
Toodud näited illustreerivad, et vastsündinu nahk on tundlik paljudele sise- ja välisfaktorile ning paljud vastsündinuaja nahaprobleemid on mööduva iseloomuga kohanemisreaktsioonid.


Akne põskedel ja koorik peanahal

2.–4. elunädalani võib põskedele tekkida sõlmekesi ja mädavillikesi – see on vastsündinuakne. Akne tekkimises mängivad rolli juba üsasiseselt alanud ema hormonaalsed mõjud, vastsündinu rasunäärmete suurenemine ja teatud ensüümide kasvanud aktiivsus vastsündinu rasunäärmetes. Neonataalakne võib üle minna imikuakneks ning see võib kesta imikuea lõpuni, ehkki enamasti mööduvad nähud esimesel poolaastal. Vastsündinuakne ei ole imikuakne eelduseks. 
Vastsündinuakne kergemakulu puhul pole ravi tingimata vajalik ja võib oodata iseparanemist. Siiski on vanematel raske lööbes põskedega beebi kõrval tegevusetu olla. Hooldussoovituste korral on oluline vältida liiga ummistavaid ja rasvaseid nahahooldusvahendeid, nagu näiteks vaseliini sisaldavad beebisalvid. Abi võib olla niisutavatest kreemidest. Imikuakne medikamentoosseks raviks kasutatakse samu preparaate, mis on näidustatud tavalise akne ravis.
Vastsündinuea lõpul või esimestel kuudel märkavad paljud vanemad, et tita peanahale hakkab kogunema tihke kollakasvalge või kollakashallikas järjest paksenev kiht. Rasune koorik  peanahal  on  gneiss, imikuea seborroilise dermatiidi sümptom. Kuni 6-kuustel lastel on omane füsioloogiline rasu üleproduktsioon, paljudel lastel lakkab kooriku tekkimine pärast 6-kuuseks saamist, vahel on rasust koorikut ka üle aastastelgi lastel.
Kooriku eemaldamiseks võiks mõni tund enne pesemist seda määrida (laste)õliga või uureat sisaldava kreemiga ning sagedamini pead pesta. Pesemiseks sobivad tavalised beebišampoonid. Pesemise ajal lasta šampoonil mõni minut mõjuda, enne kui beebi peaharjaga õrnalt koorikut maha pesta. Keratolüütilised šampoonid, sh laste kõõmašampoonid sobivad samuti hästi. Nende puhul aga vältida  silmasattumist,  sest 
need ärritavad silma, teevad valu ja edaspidi võib beebil tekkida peapesemise või isegi vannimineku ees hirm. Alati tuleb šampoon puhta veega hoolikalt nahalt maha loputada, kuna šampoonijäägid hakkavad nahka ärritama. 
Kui peale rasuse kooriku on nahal punetust, sügelust või on koorik läinud liiga paksuks, tuleks kindlasti nahaarsti juurde minna. Vahel võib imikuea atoopilise  dermatiidi  lööve paikneda rasunäärmeterohketel kohtadel: peanahal, jäsemete painutuspindadel ja suuremates voltides. Seborroiline dermatiit  lapse  seisundit  ei häiri, see ei sügele, ja kergekujuline peanaha rasukoorik võib lapse kasvades ka ilma medikamentoosse ravita taanduda, kuid atoopiline dermatiit sügeleb, põhjustab unehäireid nii lapsele kui ka kogu perele ning vajab sageli kaasuva allergia väljaselgitamist  ja  medikamentoosset ravi.


Nahapõletik ja toiduallergia

Imikuea atoopiline dermatiit esineb sagedamini peredes, kus keegi juba põeb mõnd atoopilist haigust: astmat, allergilist riniiti või ekseemi. Klassikaline  lööve  paikneb otsmikul, põskedel, peanahal, jäsemete sirutuspindadel ja kehal; on punetav, sügelev, ketendav, paiguti leemendav. Raskemad vormid algavad tavaliselt varem ja pooltel esimesel eluaastal haigestunutest algab atoopiline dermatiit juba enne kuuendat elukuud. 
Osal atoopilist dermatiiti põdevatest imikutest esineb koos nahapõletikuga ka toiduallergia – kõige sagedamini munavalgele ja/või lehmapiimavalkudele. Allergeensete toiduainete eemaldamine lapse  ja  imetava  ema  menüüst leevendab märkimisväärselt neil lastel nahapõletikku ja/või kõhuprobleeme. Paljudel atoopilise dermatiidiga  imikutel asendatakse lehmapiimasegu eripiimasegudega, milles piimavalk on lõhustatud või koosneb segu aminohapetest. Piimatootevabal menüül olevatel imetavatel emadel on soovitatav võtta  kaltsiumipreparaate koos D-vitamiiniga.
Nahapõletiku ravi nurgakiviks on nõrga või mõõduka tugevusega lokaalsed glükokortikoidid ja kaasuva kuivnahksuse ravi alustalaks on küllaldases koguses baaskreemi, näiteks imikule kulub nädalas 100–200 g kreemi.
Mähkmedermatiiti  on mingil ajal põdenud viiendik alla 2aastaseid lapsi. Haigestumine sageneb alates 7. elukuust, kui uriinikogused hakkavad ületama mähkme imavusvõimet. Lööve  paikneb enamasti  kehakumerustel: tuharatel, häbememokkadel, ent võib haarata ka kubeme- ja tuharavolte. Ravis on oluline sagedam mähkmevahetus (8 ja enam korda), mähkmeala puhtus ja kiire tsink- või pantenoolsalviravi. Mähkmedermatiit, eriti selle kordumine, võiks olla signaal, et aeg on hakata beebile potilkäimist õpetama.
Kokkuvõtteks saab öelda, et imiku nahk on õrn ja tundlik ning imikueas võib esineda just sellele vanusele iseloomulikke nahaprobleeme. Apteeker võib aidata vanematel valida sobivaid nahahooldustooteid ja anda nõu, kuidas kergematest probleemidest edukalt jagu saada.

Sagedasemad beebiea nahaprobleemid


  • miiliumid 
  • toksiline erüteem
  • vastsündinuakne 
  • seborroiline dermatiit
  • imikuea atoopiline dermatiit
  • toiduallergia
  • mähkmedermatiit

Hügieenisoovitused ja abivahendid


  • Beebivann on soovitatav, sest see on üldvannist puhtam, vannitamine on vanematele ergonoomilisem ja ilmselt ka ökonoomsem. Soovitatav vannitamise sagedus 1–3 korda nädalas, ent kui beebile vanniskäik meeldib, võib ka iga päev. Vannivee temperatuur on 37 kraadi ja veesoojust saab mõõta vannitermomeetri või oma küünarnukiga.
  • Kuiva naha korral võib harvem vannitada, ent kui pärast pesemist kasutada veekadu takistavat kreemi, siis ei mõju ka igapäevane vann halvasti. Üldjuhul võib sagedasem vanniskäimine pikapeale nahapinna kuivaks, ketendavaks ja karedaks muuta, seega võiks suurtel veesõpradel mõni keskmise rasvasusega kreem või ihupiim varuks olla.
  • lasteseepi ja pesugeeli võib iga päev või vajaduse kohaselt kasutada mähkmepiirkonna pesemiseks, kogu keha pesemiseks iga päev mitte. Hästi sobivad pH 5,5 sünteesseebid ja geelid, sest need ei kuivata nahka.
  • Kui lapse nahk ei ole kuiv ega kare, siis ei pea tingimata kreemitama.
  • Gneisikoorikut võib õliga määrida, vannitamise ajal proovida see lastešampooni ja harjaga ettevaatlikult maha pesta. 
  • Vanemad valivad mähkmed oma eelistustejärgi, kuid mähkmedermatiidi ilmnemisel võib tekkida vajadus oma eelistusi muuta.
  • Kui mähkmealustes piirkondades tekib punetus, proovida mähet sagedamini vahetada või koguni vahetada mähkmefirmat ning määrida punetavaid kohti tsinki sisaldava pepusalviga nii, et valge kiht on nahapinnal näha.
  • Kui mähkmesse on tulnud kaka/väljaheide, pesta pepu sooja vee ja tilga pesugeeliga, kuivatada ning vajadusel määrida pepu ja tuharate vahel rasvase salviga.
  • Immutatud puhastuslappe eelistada kodust eemal olles. Puhastada suunaga eest tahapoole ja mitte liiga tugevalt hõõrudes.
  • Küünelõikamiseks on soovitatav muretseda beebile oma ümarate otstega küünekäärid. Kogu pere küünekääre enne beebi küünte lõikamist kindlasti puhastada desinfektandiga. Küüsi lõigata pärast vanni, kui need on pehmemad.