“Iga kolmas eurooplane on mõne kosmeetikatoote suhtes allergiline, kuid kosmeetikavahendite talumatust esineb veel palju enam. Naistest on allergilised 7%, meestest 6–6,5%,” ütleb allergoloog Larissa Rodman. Ja kinnitab otsustavalt: “Pole olemas allergiavaba kosmeetikat, nagu firmad tihti oma toodete pakendeil reklaamivad! Kosmeetika-ja parfümeeriatööstuses kasutatavast vähemalt 10 000 keemilisest ning looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid.”
Mingil määral kasutab parfümeeriatooteid iga tsiviliseeritud inimene. Muidugi, võib ka nii nagu telest kunagi näidatud dokumentaalfilmis, kus ajakirjanik eksperimendi korras kuu aega mitte ühtegi kosmeetikavahendit ei kasutanud. Ka seepi mitte. Üleüldse ei pesnud ennast. Et vaatab, mis juhtub – kas jääb batsillide tõttu haigeks ja kui haisvaks niimoodi võib muutuda.
Rodmani sõnul pole sellisel ekstreemsusel allergiaga eriti midagi pistmist. Aga päris võimatu niimoodi pesemisvahenditeta hakkama saada polegi. “Peene liivaga saab ennast natuke küürida, umbes nagu pimsskiviga. Seebi asemel võib kasutada ka tubakatuhka, see on leeliseline, nagu seepki. Kunagi pesti ju puutuhaga pesugi,” ütleb Rodman. Samal ajal hoiatab allergoloog, et tänapäeva inimene ja tema nahk pole enam see, mis aastasadu tagasi. See on muutunud. Lisaks muidugi see, et me ei ela puhta looduse keskel, vaid piisavalt saastunud keskkonnas. “Seepärast langeb meie nahale kõikvõimalikke toksilisi aineid isegi siis, kui istume tööl või kodus arvuti taga. Staatilise elektri tõttu võtab näiteks nägu tolmu külge ja seepärast tuleks nahka päeva jooksul mitu korda näoveega niisutada-puhastada.”
Karda seepe ja šampoone
Rohkem kui dekoratiivkosmeetika tekitab allergiat hügieenikosmeetika: seebid, šampoonid, kreemid jne. Rodman selgitab, miks. “Dekoratiivne kosmeetika kantakse nahale, toodete aluseks on tihti vaseliin ja teised ained, mis naha sisse ei imendu. Kreemid ja piimad on aga emulgeeritud, tihti on sinna lisatud bioloogiliselt aktiivseid aineid. Kõik see aitab kreemil nahka tungida.”“Ainus mitteallergiline ollus on inimese oma sülg. Seda ka vaid juhul, kui teil pole suus metalli või plastmassi, mille vastu võite ka allergiline olla,” muigab Rodman allergiavaba kosmeetika jutu peale. Allergoloogi sõnul on üldjuhul tõsi see, et allergiavaba nimetuse all müüdav kosmeetika annab reaktsiooni harvem kui tavaline kosmeetika. Seesama kehtib nn apteegikosmeetika puhul – täiesti allergiavaba see pole, aga võimalus allergiat saada on väiksem.
Inimesed on siiani rohkem peljanud kosmeetikatoodetes kasutatud kõikvõimalikke kunstlikke keemilisi ühendeid. Arvati, et kui looduslik, siis allergiaohtu pole. Tuleb välja, et on küll! “Viimasel ajal ongi allergeenideks just taimsed komponendid! Kui inimesel on õietolmuallergia, siis põhjustab allergilise reaktsiooni näiteks kummel. Mina allergoloogina lihtsalt vihkan saialille, punast päevakübarat ja kummelit, mida on nüüd igale poole pandud. Kõik need on taimsed potentsiaalsed allergeenid. Allergia areneb just korduvate nahakontaktide kaudu ja et kummelit on tänapäeval nii paljudes toodetes, hakkab organism tootma vastavaid antikehi ja tekibki allergeeni ja antikeha reaktsioon ehk allergia. Esmase kontaktiga ei teki kunagi allergiat.”
Odavad teksaspüksid!
Vahel jäävad lauvärvid-ripsmetušid kauaks seisma ja naised pelgavad, et need lähevad
n-ö vanaks. “Sellest allergiat ei teki. Küll on aga ripsmetušis kõige sagedasem allergeen värv, eriti must värv. Vanasti nimetati seda ursooliks (ametliku nimega nitrofenüleendiamiin)
– seesama aine, millega värvitakse karusnahku.”
Päris tihti esineb naistel metalliallergiat, eri andmeil seitsmel–kaheksal protsendil. Põhilised allergeenid on nikkel, kroom ja koobalt. “Kroomi kasutatakse pruuni värvi saamiseks ning
seda leidub väga tihti ripsmetuššides, pronkspuudrites, lauvärvides,” juhib Rodman tähelepanu.
Rodmani sõnul pole olulist vahet, kas tegu on maailmakuulsa ja kalli või meie enda odavama kosmeetikafirmaga, Läti või Venemaa toodanguga – allergeenid võivad olla igal pool. Nii et
kroomi võib näiteks olla ka väga tuntud firma kosmeetikavahendites. Vahel on just vastupidi, väga odavas kraamis kroomi ei olegi.
Nii mõnelgi on suur mure: paneb teksad jalga ja mõne tunni pärast hakkab nahk sealt, kus püksinööp puutub vastu ihu, sügelema ja läheb hullemal juhul kärna. Tõenäoliselt on tegu nikliallergiaga. Sestap peaksid nikliallergiaga inimesed lisaks kosmeetikale (niklit leidub näiteks sätendavates juukselakkides) vaatama, mida nad panevad omale selga-jalga. Allergoloogi sõnul on risk saada suure niklisisaldusega neetidenööpide- lukkudega riideid
odava kauba hulgast. Kallima ja kvaliteetsema kauba puhul on risk väiksem, sest nikli osas on toodetele kehtestatud väga ranged nõuded ehk siis nikli sisaldus metallosades on viidud miinimumini. “Aga ostate turult tundmatu firma üliodavad teksased ja saategi kauba
peale kaasa portsu niklit,” hoiatab Rodman.
Sisuseletus ei ütle suurt midagi
Rodman ütleb, et ettevaatlikuks peaks tegema ka männivaigul põhinev kampol – sama aine, millega viiuldajad oma mänguriista keeli nühivad. “Kampolit kasutatakse taas ripsmetuššidesja jumestuskreemides ning see on samuti tugev võimalik allergeen.”
Allergeenideks võivad peale toimeainete osutuda kosmeetikavahendeis kasutatavad nn baasained, näiteks on emulgaatorite hulgas allergeenseid ühendeid üsna palju.
Hullutada ei maksa ennast lasta ka kosmeetikavahendi heast lõhnast – kuni 40%-l allergoloogi poole pöördunud patsientidest on allergia lõhnaainete suhtes. “Lõhna annavad
tavaliselt naturaalsed eeterlikud õlid, mis võivad tekitada allergiat. Tänapäeval on juba olemas ka mõni sünteetiline lõhnaaine, mis pole allergeen. Paraku tuleb õige aroom ikka naturaalsest ainest,” ütleb allergoloog ja lisab, et lõhnaainetel on veel üks kehv külg – need võivad põhjustada fototoksilist reaktsiooni. Teisisõnu, kui olete endale lõhnaõli näiteks meelekohta pihustanud ja siis võtate päikest, tekib esmalt punetus ja hiljem jääb samasse kohta pigmenteerunud laik.
Kehtestatud on rahvusvaheline nõue, et tootja peab pakendile trükkima kõigi koostisosade täieliku loetelu. Kõik on tore ja vahva, aga mida ütleb teile cera alba või numbrikombinatsioonid 77 288 ja 77 289? Enamikul pole õrna aimugi, et esimene neist on mesilasvaha, mis on äärmiselt tugev allergeen. Kahe numbrikombinatsiooni taha peidab ennast aga kroom.
Et vältida allergiat, tuleks niisiis esmalt teha endale selgeks, mis mida pakendil tähendab ja teiseks on võimalus lasta teha endale kosmeetikavahendite test allergoloogi juures. Testi tulemuste põhjal võite hiljem pihku võtta teile kahjulike ainete nimekirja ja selle alusel
endale poest sobilikud kosmeetikavahendid välja valida.
Ülitundlikkuse märgid:
- sügelus ja kipitustunne kontakti kohal kosmeetikavahenditega;
- allergiline kontaktnahapõletik, mille sümptomid on sügelus, kipitus, nahapunetus või peeneteraline lööve;
- mitteallergilise ehk keemiliste ainete (happed, alkohol, värvid jt) ärritavast toimest tingitud kontaktpõletik, mis tekib eriti kergesti langenud kaitsevõimega nahal;
- allergiline fotodermatiit, mis tekib kosmeetikavahendite ja päikese koostoimel;
- mitteallergiline fotodermatiit, mis tekib kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete (piiritus, troopiliste taimede essentsid ja palsamid) toksilisest toimest päikese mõjul ja millele on iseloomulik põletiku järel tekkiv pigmentatsioon;
- kontaktnõgestõbi, mille sümptomiteks on naha punetus, paikne turse ning sügelus;
- atoopilise nahapõletiku ägenemine, mis tekib kosmeetikatoodete komponentide ja haigust põhjustavate allergeenide ristallergia korral;
- hingamisteede sümptomid, milleks on nohu, aevastamine, köha, hingamisraskus.
Mida teha, kui oled allergik?
- Kasutage igapäevaseks nahahoolduseks värvituid ja lõhnatuid vahendeid. Soovitada võib ka neutraalse reaktsiooniga apteegikosmeetikat ja lastele mõeldud pesemisvahendeid.
- Ärge vahetage kergekäeliselt oma nahale sobivaid tooteid. Vajaduse korral ostke analoogse koostisega kosmeetikat.
- Lugege alati tootepakendilt infot koostisosade kohta ja mõelge ristallergia võimalusele “oma” allergeenidega.
- Ärge kasutage tundmatu päritoluga kosmeetikat.
- Eelistage õrnades toonides dekoratiivkosmeetikat, vältige intensiivse värviga kreeme.
- Vältige juuste värvimisel tugevaid värve. Parem on kasutada kergesti mahapestavaid orgaanilisi värve ja värvida juukseid järk-järgult.
- Ärge meikige enne päevitamist.
- Vältige küünelaki sattumist nahale ja kuivatage lakki 10–15 minutit enne, kui puudutate kätega nägu, kaela ja eriti silmi. Kuivanud lakk on vähem allergeenne.
- Ärge pihustage parfüümi ja tualettvett nahale, vaid juustele või riietele.
- Katsetage uusi tooteid enne kasutamist – määrige uut vahendit kaks korda päevas õlavarre sisepinnale 2x2 cm suurusele alale. Jälgige nahareaktsiooni 24 tunni pärast.
Ille Grün-Ots
epl@epl.ee
EPL Allergialeht nr 3
