Lapse nahk vajab õhku ja vett

Kes meist poleks kuulnud ütlust "nahk on pehme nagu beebi pepu", kui keegi reklaamib vaimustunult oma ilunippe, mis on muutnud naha siidiseks. Kuid ka nende samade kõige tillemate inimhakatiste naha hellitamiseks reklaamitakse kreeme, puudreid, õlisi, losjoone...
Kas ja mida vajab (väike)lapse nahk tegelikult?
"Mina ei poolda kõikvõimalikku kreemitamist ega salvitamist," teatab perearst ja Üleriigilise Perearsti Nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht Lauri Laas. "Vastsündinu nahk on hästi tundlik. Beebi on ju veetnud 9 kuud veekeskkonnas ja siia ilma sündides peab ta hakkama kohanema õhuga. Lapse nahk tahab hingata ning kreemikord takistab seda. Hoolitsus naha eest tähendab pesemist soojas vees."

Lapse termoregulatsioon

Dr. Laas selgitab, et lapselgi on nahk tema kõige suurem organ ning see on otseses kokkupuutes väliskeskkonnaga. Kindlasti tuleb jälgida, et lapse termoregulatsioonis ei toimuks mingeid nihkeid. "Beebi naha all puudub paks ja soe rasvakiht. Sünnitusmajast koju tulnud, peab jälgima, et toad oleksid soojemad kui tavaliselt. Hiljem võib toasoojust tasapisi vähendada. Muidugi ei tohi tube hullult kütma hakata ega last tekkide sees aurutada. Beebil on paras olla siis, kui tema käed, jalad ja lõuavolt on soojad."
Palavate ilmadega tuleb vältida ülekuumenemist. Kindlasti ei jäeta last päikese kätte. Ülekuumenemine võib suvel toimuda ka varjulises kohas. Vankris läheb kiiresti palavaks, omakorda "kuumutavad" last mähkmed. "Kindlasti peab laps saama piisavalt vedelikku. Kui rinnapiimast jääb väheks, siis tuleb vett juurde anda," lubab perearst Lauri Laas ning lisab, et kui kraanist tuleb puhas vesi, siis see pole lapsele keelatud. "Peamine, et vesi oleks toatemperatuuril. Põletikuvastase toimega kummelitee soovitan jätta pigem raviotstarbeks kui lapsel on näiteks kerge külmetus või ta köhatab."

Igapäevased veeprotseduurid

Kui vähegi võimalik, siis võiks last vannitada iga päev puhtas ja soojas vees, mingeid lisandeid pole vette vaja. Veesoojust on kõige parem kontrollida veetermomeetriga, kus on kirjas õige temperatuuri näidud. Väga oluliseks peab perearst seda, et kui enne vannitamist võib lapsele anda õhuvanni, siis pärast pesemist ei tohi kuivatamisega ega riietamisega venitada. Sama oluline on hoida beebi pea soojas, mistõttu väike müts pärast vanni polegi vanavanemate ajast ja arust soovitus.
"Korralik kuivatamine on väga tahtis. Kõik voldivahed tuleb hästi kuivaks tupsutada ning kontrollida, ega seal esine punetust. Beebidel on kõige tundlikumad kõikvõimalikud nahavoldid kubemepiirkonnas, lõua- ja kaenlavolt. Kui seal kipub punetama, siis piisab õrnast kihist dekspantenooli kreemist ning nahk paraneb peagi.
Kindlasti ei maksa iga punni pärast paanitseda. Sünnitusmajast koju jõudnud, võib beebidel juba esineda higilöövet. Mõnel lapsel tekib peanahale korbataoline lööve ehk gneiss, mida ei ole vaja õlitada ega kraapida. Ajapikku kaob see ise ära."

Mähkmeallergia

Arvatavasti ühinevad lapsevanemad perearsti arvamusega, et sobivate mähkmete osas pole ühtegi reeglit, millest lähtuda.
"Kõik on väga individuaalne. Ei maksa imestada, kui pikemat aega eelistuses olnud firma mähkmed ühel hetkel enam ei sobi. Kui tekib kahtlane punetus või lööve, siis ei maksa enam oodata ega venitada, vaid tuleb proovida mõnda teist sorti mähet. Kindlasti ei tohiks sellel ajal kas või kokkuhoiu mõttes oodata, millal mähe on korralikult ära kasutatud ehk pilgeni täis. Niiskus soodustab löövet, mistõttu tuleb mähkmeid sagedamini vahetada, beebi nahka puhastada, kuivatada ja vajadusel kreemiga pehmendada. Beebipuudreid perearst ei poolda, kuna need moodustavad nahapinnale ebaühtlase kihi, mis muutub niiskuses kititaolisesks.

Nabahooldus

"Kui nabaväät on alles, siis on see pideva hooldamise ning kontrollimise tõttu kõigil meeles. Hiljem kiputakse naba olemasolu unustama," täheldab perearst tõsinedes.
"Naba tuleb ka hiljem ülepäeviti puhastada. Sobib näiteks saialilletinktuur, millega tehakse vatitikk kokku ning siis puhastatakse naba seest. Väga tugevasti tikuga suruda ei maksa, aga õrnalt tegutsedes ei saa jälle kogu mustust kätte. Palju oleneb ka naba ehitusest. Kui naba kipub leemendama, siis kõigepealt puhastatakse see eritistest ja seejärel määritakse briljantrohelisega kokku. See kuivatab ja desinfitseerib." Peamiselt esinevad nabaprobleemid ikka beebidel. Suurematel lastel vaid siis, kui hügieen pole piisav.

Pigmenidlaigud ja sünnimärgid

Pigmenilaigud pole mitte ainult pruunid, vaid võivad olla ka nahast heledamad. Lapse kasvades muutuvad oma kuju, suurust ja tooni nii pigmendilaigud kui ka sünnimärgid.
"Hoolt ja kaitset päikese eest vajab kogu nahk. Kui laps läheb päikesega õue, siis kõige sobivamad riided õhulised, pikkade käistega ja heledamad. Kindlasti tuleb nahale (ka näole) panna päikesekaitsekreemi. Pärast vees hullamist peab kreemikorda uuendama. Reeglina ei vaja pigmendilaigud ega sünnimärgid erihooldust," rahustab Lauri Laas lapsevanemaid. "Kindlasti võib kuskilt välja urgitseda mõne drastilise juhtumi, kus ka lapse sünnimärk on "pahaks" läinud, kuid enamasti seda ei juhtu.
Kõige olulisem on hoida lapsi päikesepõletuse eest, mille korral on kõige enam ohustatud peapiirkond. Päris pisikesi soovitangi päikesega harjutada kõigepealt õhtusel ajal, mil õhk pole nii kuum ja kõrvetav."

Esmaabi päikesepõletuse korral

Päikesepõletuse sümptomid tekivad järsku. Väikestel lastel ilmnevad need ägedamalt ja kiiremini. Sama lugu on paranemisega - ikka kiiresti.
Ülekuumenemise kahtlusega tuleb kiiresti pöörduda arsti poole. Lapse nahk ju valutab, kuumab, tal võib olla kõrge palavik, peavalu. "Kehatemperatuuri alandamiseks sobib paratsetamool (olenevalt lapse vanusest kas küünla või siirupina). Kindlasti peab laps tarbima palju vedelikku. Vähimagi vedelikupuuduse kahtluse korral tuleb viivitamatult arsti juurde minna," õpetab dr Laas.
Põletukus ja valutava naha rahustamiseks soovitab ta kõiki spreisid ja salve, mis on mõeldud just lastele. Kõige õigemini on lapse eest hoolitsetud siis, kui ülekuumenemise ega päikesepõletuse ohtu ei tekigi.

tekst Riina Reiman-Männiste
Kodutohter juuli 2007