Salakaval nõgestõbi

Umbes kolmandik meist põeb vähemalt kord elus allergilist löövet - nõgestõbe. Mõnda piinab see haigus elu jooksul korduvalt. 

Nõgestõvel ehk urtikaarial ei ole tegelikult nõgesetaimega mingit pistmist. Oma nime on haigus saanud selle järgi, et lööve meenutab nõgese kõrvetamisel tekkinud kuplasid.

Nõgestõve põhjused võivad olla väga erinevad, mistõttu pole allergo­loog Lea Salmistu kinnitust mööda alati võimalik neile jälile saada. Näiteks ei tule inimestel pähegi seostada ootama­tult tekkinud löövet füüsilise koormuse­ga. Ometi pole harvad juhud, kui pärast ülekuumenemist ja higistamist kattuvad käed-jalad või kogu keha sügeleva lööbega. Kõige sagedamini tuleb seda ette puberteedieas, aga ka noortel meestel, kes kõvasti trenni teevad.

Raske uskuda, kuid nõgeslööve võib tekkida ka survest. Näiteks istute pikka aega bussis või lennukis ja mõne tunni parast on tuharatel või reite tagumistel külgedel kublad, nagu oleksite nõgese­põõsas istunud. Seda laadi nõgestõbe esineb sagedamini vanematel, suure kaaluga inimestel.

Viirused ja parasiidid

Survest võib sügelev lööve tekkida ka rinnahoidja alla või vöökohta. Või õlale, kui kannate kotti üle õla. Lööve võib olla isegi peopesas, kui tirite rasket kotti kae otsas või hoiate bussis kõvasti kaepidemest kinni.

Haigust võivad põhjustada külma­kraadid või tugev tuul, mis jahutab naha pinda. Või hoopis varakevadine päike. Selleks polegi tarvis pikalt paike­se käes praadida, kublad võivad tekkida näole, kätele ja kaelale juba paar minu­tit parast õueminekut.

Viimastel aastatel on nõgestõve põhjuseks sageli ka viirused. Süüdi võib olla kõige tavalisem viirushaigus: laps jääb nohusse, köhasse või palavikku ja mõne päeva pärast on kehal sügelevad kublad.

Kui tugevalt lööve välja lööb, on inimeseti väga erinev. Mõnel lapsel on lööbega kaetud kogu keha, teisel on üks punnike siin, teine seal. Lööve võib kesta seni, kuni viirus veres ring­leb. Koos paranemisega kaovad ka probleemid.

Tihti kulgeb nõgestõbi lainetena: natuke aega on siin-seal löövet, siis see kaob ja tuleb mõne aja parast jälle taga­si. Kui haigusel ühtki nähtavat põhjust pole, tuleks kahtlustada parasiite, näiteks lambliaid või naaskelsabasid. Seda nii lastel kui ka taiskasvanutel.

Üsna tihti on nõgestõve põhjuseks ka stress, eriti naistel.

Toit ja ravi

 

Kõige sagedamini tekitavad nõgeslöövet siiski ravimid, eriti antibiootikumid. Allergia ei tarvitse tekkida kohe, kui tableti sisse võtate. Sagedamini lööb see välja nädal pärast antibiootikumiravi algust. Kui olete aga sedasama ravimit söönud ka varem, võib lööve tekkida juba esimesel-teisel päeval.

Antibiootikumide allergia vaevab sagedamini lapsi. Oma osa on siin ka tablettide koostisse kuuluvatel toidu­värvidel, mis on väga tugevad allergee­nid. Samal põhjusel, kollasest toiduvär­vist tingituna, võib nõgestõbi tekkida ka vitamiinide söömisel. Või fantast, tordi­kaunistustest, värvilistest kommidest.

Löövet võivad tekitada ka valu­vaigistid: aspiriin, novokaiin, analgiin, paratsetamool. Kuna aga paljud toidu­ained sisaldavad salitsülaate nagu aspi­riin, võib aspiriinile tundlik inimene saada lööbe ka aprikoosidest, apelsini­dest, virsikutest, kirssidest, ploomidest, õuntest, viinamarjadest, rosinatest, tik­ritest, sõstardest, vaarikatest või kurki­dest-tomatitest.

Ja ettevaatust! Allergilist löövet võib tekitada igasugune alkohol, olgu see siis viin, konjak või vein. Seda isegi väikeses kogus. Inimesed, kes on aller­gilised hallitusseentele, võivad lööbe saada veinist, õllest või hallitusjuus­tust. Veelgi sagedamini tekib allergia siis, kui naudite veini koos eksooti­liste mereandidega.

Üks sügelev kubel püsib nahal kuni ööpäev. Kuid tavaliselt asi selle­ga ei piirdu: kui üks punnike kaob, tuleb teise kohta uus.

Nõgestõve korral kehtib seadus­pärasus: mida kiiremini lööve tekib, seda kiiremini ta ka kaob. Näiteks pärast füüsilist koormust tekib lööve peaaegu kohe, kestab 15-20 minutit ja hakkab siis tasapisi kaduma. Samas võib survest põhjustatud nõgestõbi välja lüüa alles 10 tundi pärast ärritust ja kesta kaks-kolm ööpäeva.

Külmast tingitud turse ja lööve tekib umbes 20 minuti jooksul pärast tuppa tulekut. Kui nahk soojeneb, kaob see mõne tunniga.

Allergeenist tekkinud lööbed taganevad ööpäeva jooksul, kuid võivad kesta ka mitu päeva. See sõltub söödud toidu kogusest.

Kui kublad püsivad kauem kui kuus nädalat, on haigus juba krooniline. Mõni vaevleb selle kaes vaheaegadega aga aastaid.

Mis aitab?

 

Kui lööve kaob kiiresti, siis tavaliselt arsti juurde ei minda. Tugev või korduv lööve teeb murelikuks ja sunnib abi otsima. Allergiat võib põhjustada ligi 2000 ainet. Kuna arstidel on uurimiseks kõigest 30-50 allergeeni, jääb lööbe põhjus sageli ebaselgeks. Arstide töö kergendamiseks peaks inimene oskama end jälgida: 90% diagnoosist on haige kätes.

Tänapäeval kannatab allergia käes iga kolmas inimene. Oma elu saab kergendada allergiavastaste tablettidega, näiteks aptee­gi käsimüügis oleva Claritine'iga. Päevas tuleb võtta vaid üks tablett. Hea on asja juures see, et ravim ei tee uniseks ega sega auto juhtimist.

Tabletiga saab ennetada või vähemalt kergendada ka eba­meeldivat reaktsiooni. Pole ju kuigi mõnus, kui tähtsale kohtu­misele minnes hakkab nagu punetama ja sügelema. Enne õue­minekut võetud tablett aitab piinlikku olukorda vältida. Kui sügelev lööve tekib esimestest päikesekiirtest, aitab jällegi profü­laktikaks võetud tablett.

Üks lihtne asi veel. Sisse söödud allergeeni vastu aitavad apteegis müügil olevad söetabletid, mida tuleks võtta poolteist tundi enne või parast sööki ja seda umbes nädala jooksul. Süsi seob allergeeni enda kulge ning toob selle organismist kiiremi­ni välja.

 Eva Mere
Pere ja kodu mai 2000