Nahapõletik, laste kiusaja



Arenenud riikides peetakse atoopilist nahapõletikku kõige sagedasemaks nahahaiguseks lapseeas.
Eestis on atoopilist dermatiiti 10–15 protsendil lastel. Lääne-Euroopa kogemus näitab, et lähiaastail võib see arv meil kahekordistuda.
Kui Merili Metsvahi pojale Kasparile nelja ja poole kuu vanuselt allergilise nahapõletiku, täpsemini atoopilise dermatiidi diagnoos pandi, oli noor ema esiti üpris kohkunud. “Mõtlesin, kuidas just minu väikesel Kasparil see olla sai, sest ei minu ega ta isa suguvõsas ole allergiat,” meenutab Merili. “Tagantjärele tundub naeruväärne, et ma nii šokeeritud olin. On palju hullemaid haigusi! Allergia on ju väga levinud ning hiljem kuulsingi, et paljud mu tuttavad on selle all kannatanud.”




Ootamatu allergia



Merili ja Kaspari juhtum näitab, et ehkki ka meie riigis allergiahaigused üha sagenevad, kalduvad looduslembesed ja maalähedased eestlased uskuma, et meid need urbaniseeruva ühiskonna haigused ei kimbuta. Nõnda polegi me psühholoogiliselt valmis perekonnas avalduva allergiaprobleemiga kohanema.


Merili tunnistab, et haiguse esimeste ilmingute tekkimisel ei tulnud tal mõttessegi, et tegemist võib olla allergia ühe esinemisvormiga. “Pärast seda, kui Kaspar sai kolmekuuseks ja lasime teda difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu esimest korda vaktsineerida, hakkasid poisi küünarnukid kestendama. Algul arvasin, et võib-olla sai ta lastekliiniku mähkimislaualt mingi nakkuse. Et tegemist oli atoopilise dermatiidiga, sain teada alles poolteist kuud hiljem.”


Esimese ehmatuse möödudes leidis Merili kiiresti moodused, kuidas allergiat ära hoida, ja nüüd on tal allergiku emana kahe aasta jagu kogemusi.


1. Toitumispäevik ja allergeenid.



Merili hakkas kohe pidama päevikut, et selgusele jõuda, milliste toiduainete suhtes on laps allergiline. Ta märkas, et muna tekitab tugeva reaktsiooni.

Allergiatestide abil tuvastati Kasparil lisaks munaallergiale veel nisu- ja rukkiallergia. Lööve levis põlveõnnaldesse, nahk sügeles ja muutus karedaks. Sümptomeid oli veelgi: põsed punetasid nagu õunad ja olid karedad ning titekõõm tekkis pärast selle eemaldamist alati uuesti. Ilmselt valutas Kasparil aeg-ajalt ka kõht ning mähkme seest leidis Merili palju kordi päevas väikseid kakatörtse, millega omakorda kaasnes pepu suurem haudumine.


Allergeene võib imik saada ka rinnapiima kaudu ja seetõttu pidi Merili loobuma imetamise ajal leivast, saiast ja kõikidest toitudest, mis sisaldavad muna. “Mõnel sünnipäeval ei leidnud ma laualt ühtegi toitu, mida oleksin tohtinud süüa,” meenutab ta. Kuid see polnud põhjus, miks imetamine lõpetada, pigem vastupidi: noor ema teadis, et rinnapiim aitab lapsel allergiailminguid ära hoida. Alles siis, kui Merili uuesti tööle läks, otsustas ta Kaspari rinnast võõrutada.



2. Keegi pole süüdi.



“Mis võis pojal allergiahaigust tekitada?” küsis Merili endalt. “Mida ma valesti tegin?” Vastutustundlik ema võttis endale muude haigusega seotud raskustele lisaks kanda ka süüdlasekoorma. “Mõtlesin, et küllap sai last oodates liiga palju mune söödud, sest mu ema rääkis, et see on rasedatele tervislik. Siis süüdistasin ennast, et käisin last oodates söömas kohtades, kus road soojendati mikrolaineahjus. Oleksin pidanud rohkem värsket toitu valmistama,” räägib ta. “Arst tegi aga mulle otsemaid selgeks, et visaku need mõtted peast, nendel ei ole mingit teaduslikku alust.”


Hiljem, kui Merili oli laste tervist käsitlevat kirjandust tudeerinud, uskus ta, et allergia tekke ja kaitsepookimise vahel on seos. Kuid ka seda ei saa teaduslikult tõestada. Enam Merili allergia teket nii üheselt vaktsineerimisega ei seosta, sest atoopiline dermatiit avaldubki sageli just kolmekuuselt, kuid ta usub, et vaktsiin võis siiski mõju avaldada. “Esiteks, mul on Saksamaal sõbranna, kellel on peres kõik allergikud, aga kaheaastasel pojal pole allergiat. Laps pole ühtegi kaitsesüsti saanud, ta ema lükkas selle tegemise kooliaega. Unustamatu oli see, kui kaua Kaspar pärast esimest kolmiksüsti nuttis ja kuidas muidu isukas laps ei olnud pool päeva nõus rinda võtma. Ka teisel kaitsesüstimisel tabas teda suur nutuhoog. Alles kolmandal korral, kui ma n-ö riiklikust vaktsiinist ära ütlesin ja tasulise vaktsiini ostsin, jäi nutt ära.” Merili teada on tasuline vaktsiin teistsuguse koostisega.


3. Allergia taandub.



Räägin Kaspari emaga päeval, kui ta on saanud teada viimaste allergiatestide tulemused. Merilil on põhjust rõõmustada: muna- ja rukkiallergia on taandunud, pisut on laps veel tundlik nisu suhtes. Merili tõdeb, et ikkagi püsib oht ühe allergia asendumiseks teisega, aga ta ei mõtle praegu sellele. “Olen rõõmus, et munaallergia on kadunud, sest muna leidub nii paljudes söökides. Kuid on selge, et ma pean olema valmis selleks, et lapsel hiljem mõni muu allergia välja lööb. Ka võib tal tekkida allergiline nohu või astma. Tegelikult ma ei tea, kas ma olen selleks valmis.”

Nahahädadest astmani



Tiina Vähi üheksa-aastasel pojal Rafael Vehviläisel avaldus allergia atoopilise nahapõletikuna, kui ema hakkas talle porgandimahla andma. Poiss oli siis neljakuune. “Beebi näole ja kehale tekkisid vistrike moodi laigud. Kahe ja poole aastaselt hakkas Rafael aga kummaliselt köhatama ja tekkis õhupuudus,” mäletab Tiina. “Kui arst kahtlustas pojal astmat ja märkis selle diagnoosi küsimärgiga, oli minu esimene reaktsioon, et see on vale – arstid panevad liiga kergekäeliselt diagnoose. Ma ei taha seda! Olin löödud ja õnnetu, ehkki kõik sümptomid viitasid tõepoolest astmale. Poole aasta möödudes olin sellega leppinud, ka diagnoosis ei kahelnud selleks ajaks enam keegi.”


Keeruliseks läks siis, kui Rafael hakkas lasteaias käima. “Mulle jäi mulje, et söögitädid suhtusid toiduallergiasse üsna hoolimatult, neile tuli kümme korda öelda, et lapsel on allergia,” on Tiina kurb. “Tuli laps siis lapilise näoga koju ja ma ei saanud teha muud, kui löövet salvi abil leevendada.” Mitme allergeeni suhtes tekib poisil aga iseenesest vastumeelsus: “Porgand mulle eriti ei maitse,” krimpsutab Rafael nina ja jätab selle sageli söömata. Kuid paljude maiustuste puhul sellist reaktsiooni ei esine ja tuleb rakendada tahtejõudu. “Kodus on lihtne jälgida, mida laps sööb. Nüüd on ta juba ka nii suur, et teab ise, mille suhtes ta tundlik on. Mõnikord patustab ta ikkagi pähklite või krõpsudega,” osutab Tiina poja täpiliseks tõmbunud põlvedele. “Ja kui Rafael sel suvel laagrist tuli, “ilutses” ta suu ümber suur punane laik, mida tuli mitu nädalat hormoonkreemiga ravida.”


Astmahoogude põhjustajatest pole lihtne hoiduda. Sel kevadel halvendas olukorda see, et puude õitsemise ajal püsisid pikalt kuivad ilmad. “Lisaks astmahoogude sagenemisele läksid poisil silmad nii paiste, et ei saanud ühel päeval kooligi minna, ta nägi välja nagu hiinlane,” meenutab ema. Kuid õnneks on Rafael kasvades tugevamaks muutunud – astmaatikule iseloomulikku kuiva piinavat ärritusköha esineb tal aina vähem. Nende ennetamiseks kasutab ta vahel ka inhalatsiooniaparaati, mille abil on võimalik soolaauru sisse hingata.


Tiinal on hea meel, et poeg Elleri muusikakoolis flööti mängimas käib. “See suurendab kopsumahtu ja avab hingamisteid,” kiidab ta. “Ka arstid leiavad, et see mõjub hästi. Vahel Rafael küll kurdab, et ta ei jaksa puhuda ja õhku jääb väheseks, kuid üldiselt ei ole see takistuseks.” Igasugune tegevus, mis arendab kopsumahtu, tuleb astmaatikule kasuks. Nii käis Rafael mõnda aega kaks korda nädalas ka ujumas, kuid kloorivesi ei mõjunud allergiku tundlikule nahale hästi. Sporti poiss aga armastab ja nüüd on ta avastanud jalgpalli.

Päritud haigus



Jälgides poja haiguse kulgu, on Tiina adunud, et küllap kannatas ka tema lapsena atoopilise dermatiidi all. “Mu käte painutuspindadel oli suur sügelev lööve, kratsisin need kohad täiesti veriseks,” räägib Tiina. “Murdeeas tekkis ekseem ka silmade ümber ja kätel nägi see välja nagu baromeeter – stressi korral muutis värvi ja suurenes. See kadus siis, kui olin umbes 20.” Toona ei pandud Tiinale atoopilise dermatiidi diagnoosi. “Aga mingi ravi siiski määrati – mäletan, et mind saadeti kvartslambi alla, mis muutis niigi kuiva naha veelgi kuivemaks. Hiljem taipasid arstid, et säärase lööve vastu aitab siiski paremini hormoonkreem.”


Tiina tõdeb, et allergiahaigusi on suguvõsas varemgi esinenud: “Mu vanaisal oli päris tugev astma ja ka ema on vähesel määral allergik ja nõrkade kopsudega.” Kuid koos atoopiliste haigustega on põlvest põlve edasi kandunud ka suhtumine nendesse. “Sellest tuleb üle olla ja tulevikku optimistliku pilguga vaadata. Pojal on muud allergiad hakanud taanduma ja usun, et ka astmast on võimalik mingil määral jagu saada,” loodab Tiina.


Kommentaar:


Atoopiline dermatiit – tänapäeva probleem

TÜ kliinikumi lastekliiniku arsti-õppejõu Kaja Julge sõnul esineb atoopilist dermatiiti eelkõige lastel. Sageli kaovad atoopilisele dermatiidile iseloomulikud tunnused täiskasvanueas, kuid võib välja kujuneda mõni muu allergia. “Astma, allergiline nohu ja atoopiline dermatiit kuuluvad kõik ühte atoopiliste haiguste gruppi. Ja kui peres on juba üks nendest haigustest olnud, tähendab see, et selles suguvõsas on allergiaprobleem olemas,” ütleb dr Julge. Kuid atoopiline dermatiit on hakanud avalduma üha rohkem ka nendes perekondades, kus varem ei ole allergiat üldse esinenud. “Arenenud riikides on atoopilist dermatiiti 30–40% lastel, nii et meil on siin “kasvuruumi”,” teab allergoloog.

Haiguse veider olemus

Kreeka keeles tähendab atopos veidrat või õigest kohast väljas olevat. Atoopilise dermatiidi puhul on mõningal määral tasakaalust väljas nii immuun-, närvi- kui ka endokriinsüsteem. Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem on krooniline nahapõletik, millega kaasneb üldine nahakuivus ja nahasügelus. Haigus avaldub enamasti juba esimestel elukuudel, kuid olenevalt vanusest on nahalööbe iseloom erinev.


Imikutel algab lööve näo piirkonnast. Põsed on punased ja karedad, võivad tekkida vesivillid, mis purunedes kattuvad koorikutega. Põletikust on sageli haaratud ka rindkere ja jäsemete sirutuspinnad ning lööve asetseb sümmeetriliselt. Lapseeas paikneb lööve liigeste painutuspindadel: küünar- ja põlveõnnaldes, aga ka kaelal, randmetel, käeseljal ja jalalabal. Nahamuster on tugevasti väljendunud, nahk on sageli paksem ning sügelemise tõttu on näha kratsimise jäljed. Nooruki- ja täiskasvanueas püsib lööve veelgi enam kindlates kohtades ja on vähem sümmeetriline, nägu on sageli turses ja silmade all on iseloomulik nahavolt.
Eri inimestel kulgeb atoopiline dermatiit isemoodi: paljud lapsed kasvavad haigusest välja, kuid umbes kolmandikul tekib hiljem astma või allergiline nohu. “Statistika näitab, et nendest, kellel on olnud munaallergia, hakkab umbes 75 protsenti mõnele sissehingatavale allergeenile reageerima. Allergeeniks võib olla kass, koer, tolmulest, õietolm. Astma võib lüüa välja erineval ajal: koolieas või täiskasvanuna. Õietolmuallergia on rohkem täiskasvanute ja suuremate laste probleem.”

Salapärased põhjused



Miks atoopilise dermatiidi all kannatab üha rohkem inimesi? “Kui ma seda teaksin, oleksin Nobeli preemia laureaat,” naerab arst. “Allergiat ja sealhulgas dermatiiti esineb järjest enam ning seda seostatakse muutunud elustiiliga.
Dermatiidi sagenemise põhjusteks peetakse:

  • isoleeritust loodusest,
  • vähenenud kokkupuudet mikroobide ja maapinnas paiknevate saprofüütidega,
  • rohke kodukeemia  kasutamist,
  • säilitus- ja värvaineid sisaldavat toitu,
  • muutunud sooletrakti mikrofloorat.


„Et asjad selgeks saaksid, on vaja teha veel palju uuringuid.”  Dr Julge arvab, et Kaspari vaktsineerimise ja atoopilise dermatiidi tekke seotust ei ole võimalik teaduslikult tõestada, kuid ta tunnistab, et igasugune kaitsepookimine mõjutab immuunsusreaktsioone.


Seega pole võimalik atoopilist dermatiiti täielikult ära hoida. Küll aga kinnitab doktor, et rinnapiimaga saab selle teket edasi lükata või avaldub haigus tunduvalt nõrgemalt. Lisaks testidega selgunud allergeenide vältimisele on abi, kui hoiduda dermatiiti ägestavate toiduainete (kakao, šokolaad, tomat, aedmaasikad, tsitrusviljad, kiivi, paprika, rohelised herned, pähklid) söömisest. Hästi ravivad dermatiiti ka päike ja merevesi.

Hoia oma nahka!



Atoopilist dermatiiti ei saa välja ravida, haigus kestab ägenemiste (enamasti talvisel perioodil) ja taandumistega sageli aastaid.
Erinevaid ravimeetodeid kombineerides on võimalik vaevusi kontrolli all hoida.


Nahka on tarvis pidevalt määrida niisutavate ja pehmendavate kreemidega, vajadusel kasutada arsti väljakirjutatud põletikku ravivaid salve/kreeme ning kindlasti vältida allergeene ja ärritajaid.
Põletikku võivad soodustada


  • allergia ja toidutalumatus,
  • nahka ärritavad villased ja sünteetilised riided,
  • desinfitseerivad vahendid,
  • pesupulbrid ja seebid,
  • liiga kuum vesi, sage vannis või duši all käimine,
  • kareda rätikuga tugev kuivatamine;
  • kuum keskkond,
  • sigaretisuits,
  • traumad,
  • negatiivsed emotsioonid ja stress.


Tundlik nahk on vastuvõtlik haigustekitajatele.





Kristina Veidenbaum
 TervisPluss november 2006