Tekstiil ja allergia

Allergia on organismi omadus reageerida tavalisest erineval viisil mitmesugustele üldjuhul ohututele ainetele. Neid aineid nimetatakse allergeenideks ning organismi vastureaktsioon kujuneb kindlate immuunvastuse tüüpide järgi. Kindlaks on tehtud ja põhjalikumalt uuritud kaht järgmist allergilise reaktsiooni tüüpi.

Kiire tüüp ehk atoopia – võtmerolli mängivad immuunsüsteemi toodetud valgulised antikehad ehk immunoglobuliinid (tähistatakse E-tähega). Allergeeniga kokku puutudes kutsuvad need antikehad minutite jooksul esile haiguse vallandumise.

Hiline ehk kontaktallergia – juhtroll on rakkudel, sensibiliseerunud lümfotsüütidel, mis allergeeniga kokku puutudes vallandavad haiguse mõne päeva pärast.

Nagu looduses ikka, kombineeruvad need kaks tüüpi ning allergiline haigus võib alata kiiresti, mõne minuti jooksul. Hiljem järgneb taasägenemine.

 

Samuti on atoopia puhul oluline pärilikkus.

Vahel reageerib organism mõnele tegurile allergilise haiguse nähtudega, kuid immunoloogiliste mehhanismideta. Seda nimetatakse  ebaspetsiifiliseks ülitundlikkuseks ja vallandavaid tegureid ärritajateks.

Atoopilist haigust põdeva inimese nahk ja limaskestad on sageli nii ülitundlikud, et reageerivad peale allergeenide kergelt veel eri ärritajatele: 

• nahk – sügelemise, kuivuse, punetusena; 
• nina limaskestad – nohuna, mida tekitavad lõhnad, tolm, temperatuurimuutus; 
• kopsud – hingamisraskuse või astmahoona.

Allergia ja ülitundlikkuse põhjused peituvad keskkonna ja pärilikkuse koostoimes. Võrreldes kodu- või õietolmuga põhjustavad eri teks tiilid allergiat tunduvalt harvem.

Tekstiiliallergiat esineb harva, sest enne masstootmist uuritakse tekstiilikiu omadusi põhjalikult. Sellegipoolest võivad mõned teks tiilitooted kutsuda esile ärritus reaktsioone. Ärritus võib olla mehaaniline või keemiline.

Mehaaniline ärritus:  karedate materjalide (vill ja kõik karvased kangad – alpaka, kaamelivill, mohäär, kunstkiududest akrüül) hõõrumine vastu nahka või tolmuosakeste sattumine silma, ninna. Vahel ärritavad nahka õmblused või õmblustes kasutatav filamentniit. Ka riietesse õmmeldud sildid, etiketid, lukud, trukid, needid ja paksemad õmblused võivad torkida-hõõruda.

Eri tekstiilide omadused ja toime nahale

Mehaanilist ärritust põhjustavad karedad ja jäigemad materjalid. Palju oleneb sellest, kui tihedalt on kangas vastu ihu. Kanga siledus või karedus, kõvadus-jäikus, niiskuse imavus või läbilaskvus olenevad suuresti toorainest ja tihedusest.

Tooraine järgi jagunevad tekstiilid järgmiselt:

• looduslikud tekstiilid: puuvill, siid, lina, alpaka, vill, kašmiir, angoora;
• muundatud kiust tekstiilid: viskoos (kase- või haavatselluloosist), modaal, atsetaat;
• täissünteetilised tekstiilid: polüester, polüamiid, polüakrüül, polüpropüleen, elastaan.

Olenevalt tehnoloogilise protsessi kvaliteedist võivad muund- ja täissünteetilisest kiust kangasse jääda madalmolekulaarsed ühendid, mida tegelikult seal olla ei tohi. Need võivad olla ärritava või allergeense toimega. Moodsas kangatööstuses juhtub sedalaadi praaki õnneks harva.

Allergia vaatenurgast on ohtlikumad valku sisaldavad kiud: vill, karusnahk, siid, looduslik kummikiud (lateks, selle pehmendus- ja stabilisaatorained).

Vill ajab eelkõige oma kareduse tõttu ka terve inimese naha sügelema, kuid irduvad tolmuosakesed võivad ärritada hingamisteid ja silmi. Villaallergiat esineb harvem.

Keemilist ärritust võivad tekitada kõik ained, mis kanga tootmise või rõivaste õmblemise käigus on riideesemesse sattunud: alates tolmust, lõpetades värv- ja viimistlusainetega.

Viimistlusained kasutatakse rohkem looduslikust ja muundkiududest toodetes, et parandada pehmete ja halvasti vormi hoidvate rõivaste väljanägemist ja vastupidavust. Osa viimistlusaineid on nn protsessi(abi)ained, mis hilisemates kangatöötluse etappides eemaldatakse, kuid nende jäljed võivad kangasse siiski jääda ja põhjustada ärritust või allergiat.

Värvid

Uutest riietest võib pärast pesemist ja higistamist nahka imbuda värvaineid. Võimalik on ka värvi sisaldavate tolmuosakeste sattumine hingamisteedesse. Seepärast soovitatakse kasutada loodusvalgeid või heledavärvilisi rõivaid.

Pesu- ja loputusained

Pesuained võivad olla väga mitmekesise koostisega. Allergikule on ohtlikumad lõhnaained ja optilised kirgastajad. Samal ajal on loputus ainetest abi staatilise elektri vähendamisel, sest riided koguvad endasse vähem tolmu.

Soovitused ülitundlikule:

• Vali pehmed ja siledapinnalised tekstiilid: puuvill, viskoos, modaal, sünteetiline kiud.
• Eemalda tootesildid.
• Sobivad kergesti pestavad ja puhastatavad, mittetolmuvad riided.
• Liibuvamate ja kitsamate riiete õmblused võivad nahka ärritada.
• Pigistavad ja liiga liibuvad riided ei pruugi sobida, sest tekib hõõrumise või kratsimise sarnane efekt.

Soovitused riiete valikul:

Aluspesu

Oluline on hingavus ja pehmus. Mida õhem kiud, seda pehmem kangas. Hästi sobib õhuke või merseriseeritud puuvill, samuti viskoos, modaal, mikrokiud ja siid. Sünteetiline kiud niiskust ei ima. Kummiosad võiks peita tunnelitesse; teine võimalus on venivuse saavutamiseks kasutada elastaani ehk lükrat, mida saab tänapäeval ka kenadesse pitsmustritesse kududa. Vahel osutuvad ärritajateks pesu kummiosad või metallhaagid.

Magamisriided

Et magamise ajal eritub ainevahetuse käigus üsnagi märkimisväärsetes kogustes niiskust, peavad ööriided olema hästi imavad. Head materjalid on puuvill ja puuvill-modaal.

Sukad-sokid

Valmistamisel on tavaliselt kasutatud polüamiidkiudu. Sünteetiliste kiudude kasutuselevõtu algusaegadel võis vahel juh tuda, et tehnoloogiliste protsesside jääkained jäid valmistoodetesse ja põhjustasid ärritust. Sukkade-sokkide puhul on võimalik, et hoopis vär vained ärritavad nahka, vahel võivad süüdlaseks olla pesu ainejäägid. Alternatiiv sukkpükstele ja sukkadele on puuvillane pesu (eriti lastel). Eelistatud on valged või heledad toonid.

Beebiriided

Beebiriided peaksid taluma 95-kraadist pesemistemperatuuri. Haagid, trukid peavad olema üle värvitud või kiletatud. Tooteetiketid olgu pehmed, veel gi parem on need eemaldada. Materjalist sobivad puuvill ja puuvillmodaal.

Riietumine talvel

Meie kliimas on head tihedamast, kuid samal ajal kergest villasest kangast riided. Ent ka puuvillased riided on talvegarderoobis omal kohal. Igati praktiline on kihiline rõivastus, kui vastu ihu on siledad puuvillased, modaalist, viskoosist või mikrokiust riided ja pealpool villased riided.

Riiete korrashoid

Uusi riideid ostes tuleb alati tutvuda hooldusõpetusega ning neid selle järgi korras hoida. Eelistatud võiksid olla kergelt puhastatavad või keemilist puhastust kannatavad riided. Villaseid, nahk- ja siidrõivaid võiks aeg-ajalt tuulutada. Talve- ja sügiskevadisi riideid on hooajavälisel ajal soovitatav hoida kinnises kapis.

Allergia või ülitundlikkuse korral on vaja pesu hoolikalt loputada, masinaga pestes on väga soovitatav kasutada lisaloputustsüklit. Triikimine aitab muuta riide pinda siledamaks ja vähendab tolmavust.

Pea meeles!

HINGAVAD MATERJALID ON: PUUVILL JA MIKROKIUD

Voodriks ja vastu ihu sobivad puuvill, viskoos ja modaal.

Ekseemi puhul sobivad puuvill ja sile kunstkiud, ei sobi vill ja akrüül. Uued riided tuleb enne kasutuselevõttu kindlasti läbi pesta. Kui riided annavad pestes värvi, võib juhtuda, et värvaine ärritab ka nahka.

ERI KANGASTE OMADUSED

Tsellulooskiupõhised kangad:

• Tõmbuvad kokku.
• Kortsuvad.
• Niiskusega tekib neis kergelt hallitus.
• Imavad palju niiskust ja vett.
• Pleegivad UVK toimel.

Looduslik tsellulooskiud läbib valmistamise käigus pesu ja puhastuse, kus eemaldatakse näiteks vaha, proteiinid ja looduslik värv. Tavaliselt kasutatakse nende kangaste viimistlemiseks formaldehüüdipõhjalisi vaike, mis võimaldavad tootel hoida oma kuju ja värvi. On võimalik, et tootest vabaneb kandmise ja pesemise ajal formaldehüüdi, mis võib tekitada nahaärritust, silmade sügelemist, nohu ja hingamishäireid.

Tänapäeval kasutatakse ka minimaalselt formaldehüüdi sisaldavaid, samuti formaldehüüdita viimistlusaineid. Vesilahustuva formaldehüüdi jääkide eemaldamiseks on soovitatav uued riided enne kasutamist läbi pesta.

Villased kangad:

• Vanuvad.
• Koitavad.
• Imavad hästi niiskust.
• Muutuvad tupsuliseks.
• Koguvad staatilist elektrit.
• Hõõrumisel kuluvad auklikuks.
• On karedapinnalised.
• Pleegivad.

Villa vanumatuse saavutamiseks n-ö liimitakse selle lõnga pinnasoomused kinni polüamiidipõhjalise ainega, mis muudab villase lõnga pinna pehmeks ja siledaks, seega ülitundlikele sobivamaks. Säärast villast lõnga nimetatakse super-washvillaks.

Villa töödeldakse sageli antistaatikumidega, mis võivad sisaldada ka lõhnaaineid.

Sünteetilisest kiust kangad:

• Koguvad staatilist elektrit.
• Muutuvad tupsuliseks.
• Ei ima niiskust, ei hinga. 

Nn hingavus saavutatakse riidekoe erilise kapillaarse ehitusega. Sünteetilisi materjale töödeldakse antistaatikumidega, mille koostises olevad lõhnaained võivad ärritada.