Mida tuleks
tundliku nahaga inimesel tähele panna pesupesemisel ja pesuvahendite valikul?
Selgitab Tallinna
Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliiniku nahaarst Maie Jürisson.
Pesuained võivad tekitada mitmesuguseid nahaprobleeme. Sagedasem neist
on ärritusnahapõletik, mille tekkimises on oluline kaitsva karetiin- ja
lipiidbarjääri kahjustus. Tugev ärritaja tekitab kiiret ja tugevamat põletikku,
nõrgem ärritaja aeglasemat ja väiksemat. Pesuaine komponentide peetumisel nahas ja ühinemisel mõne valgulise kandjaga võib
tekkida kontaktallergia. Allergia tekke eelduseks on korduv kontakt selle tekitajaga,
kusjuures ka erinevates vahendites võivad olla ühesugused komponendid.
Pesuvahendid
võivad tekitada silmade ja hingamisteede ärritust. Levinud on aevastamine,
nohu, pisaravool, köha, astmahaigel võib tugev lõhn vallandada astmahoo. Seda
võib põhjustada nii limaskestadele sattunud pulbriosakeste mehhaaniline toime
kui ka lenduvad keemilised ained või lõhnalisandid.
Doseeri parajalt, loputa hoolikalt
Sagedasemad
probleemide tekitajad pesuainetes on valgendajad (enamasti kloor), mitmesugused
ensüümid, plekieemaldajad, zeoliidid ja lõhnalisandid.
Pesuainetest tingitud
ärritusnahapõletiku ja allergia üks sagedasemaid põhjusi ei peitu aga
tihti mitte pesuvahendis sisalduvates
ainetes, vaid hoopis vahendi vales kasutamises. Parema pesemistulemuse
saavutamiseks kiputakse pesuvahendit doseerima rohkem, kui kasutusjuhendis on ette
nähtud. Ka ei vaevuta alati pesu korralikult loputama. Kui inimene kaldub kergelt
higistama, siis on eriti oluline, et ta pesu oleks vaga põhjalikult loputatud.
Et hoiduda
pesuainetest tingitud terviseriketest, on mõistlik kasutada kas granuleeritud või
vedelaid pesuaineid. Mida vähem pesuvahend lõhnab, seda vähem võib see tekitada
ärritusi. Hea on kasutada lõhnatuid või nõrga lõhnaga pesuvahendeid. Ärrituse või
allergia tekkimisel tuleb pesuvahendit vahetada. Kindlasti tuleb kinni pidada
pesuaine kasutusjuhendist. Pesu tuleb korralikult loputada - pigem loputada
kord või paar enam kui hoida selle tegevuse arvelt kokku. Käte säästmiseks võiks
kasutada kummikindaid.
Vaata, mida selga paned
Nahaprobleem
võib tekkida aga hoopis pesust või riietest, samuti loputusvahenditest.
Õrna
nahaga inimesed ei tohiks kanda hõõruvaid ja liibuvaid riideid. Eelistama peaks
pehmetest kangastest - puuvillast või modaalist - rõivaid, samuti heledaid, värvi
mitteandvaid kangaid. Iseenesestmõistetavalt peab nii kehakate kui voodipesu
olema alati puhas. Allergia korral tuleb voodipesu vahetada kord nädalas.
Voodipesu
peab pesema 60° vees. Nii voodipesu kui rõivaid tuleb kindlasti triikida, siis
on kanga pind siledam ja pehmem. Uued riided on mõistlik enne kasutamist läbi
pesta, nii vähendame kangaviimistlusvahendite ja juhuslikult kangale sattunud
mustuse toimet.
Sobiv selgub proovides
Paljud inimesed on ühe või teise aine suhtes tundlikud. Seetõttu
ei ole võimalik valmistada pesuainet, mis ei tekitaks kellelegi mingeid kõrvaltoimeid.
Ometi töötatakse välja aina enam just selliseid pesuaineid, mis võiksid
tundlikele inimestele võimalikult vähem kahju teha. Soovitatav on kasutada
pesuvahendeid, kus lõhnaained puuduvad või milles on looduslikud ärritust
leevendavad koostisosad. Ka tundlikule nahale mõeldud pesuained pole
loomulikult imevahendid, mis sobiksid lihtviisi kõigile, ent neid on
kontrollitud ja leitud, et need ärritavad nahka vähem km intensiivse lõhna ja
tugeva toimega pesuained. Kuna allergia tekke eelduseks on korduv kontakt selle
tekitajaga, ei saa ülitundlikkust mingi aine suhtes ette näha enne selle ilmnemist.
Küll aga saab katsetamise teel leida endale sobiva pesuvahendi, mis ei tekita
tervisemuresid ka suurema tundlikkuse korral.
