Mida ette võtta, kui nahk on muutunud külmade talveilmadega kuivaks
ja kestendavaks ning paljud harjumuspärased kosmeetikatooted panevad näo ühtäkki
kipitama?Tundlik nahk teeb paljudele meist muret, seda eriti talvel. Arvatakse, et vähemalt 60% inimestest on mingil eluperioodil nahk tundlik. Tundlikuks muutub see enamasti aga välistegurite mõjul. Naha seisundit halvendab nii pidev külma käes olek kui ka liiga kuiv kontori- või koduse eluruumi õhk. See kõik põhjustabki tihtipeale nahaärritusi.
Sisemistest teguritest võivad naha tundlikumaks muuta hormoonide tasakaalu kõikumised, näiteks rasedus; suu kaudu võetavad rasestumisvastased vahendid (hormoontabletid), puberteet, menopaus, aga ka pikaajalised ravikuurid (näiteks antibiootikumid). Ka mitmed nahale määritavad ravimid, kui neid pikka aega kasutada, tõstavad naha tundlikkust.
«Kõige rohkem kaebusi tekib siiski pärast kosmeetikumide ja nahatüübile mittesobivate seepide kasutamist,» ütleb SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna lastepolikliiniku allergoloog Maie Jürisson. Tundlik nahk reageerib kosmeetikale kiiremini ja ägedamalt kui normaalne nahk. Reaktsioon võib väljenduda nõrgas punetuses, kipituses, kiskuvas tundes. Sageli ei pruugi sellisel juhul aga nahal midagi näha ollagi. Selline nahk on tavaliselt õhuke ja kuiv.
«Kliiniliselt võib tundlik nahk olla täiesti terve, kuid patsient kaebab ebamugavustunde üle,» nendib Jürisson.
Kui sellise naha puhul kasutada edasi näiteks ebasobivat kosmeetikumi, liialdada päevitamisega vms., võib nahal tekkida ärritusdermatiit. «Õnneks paraneb ärritusdermatiit kiiresti, kui nahka enam mitte ärritada,» lohutab Jürisson.
Ettevaatust tugevalt lõhnastatud kreemidega!
Hoopis keerulisem ja aeganõudvam on aga ravida patsienti, kellel tekib ebasobivate kosmeetikumide kasutamisest allergiline nahapõletik. «Allergilist dermatiiti iseloomustab väga tugev sügelustunne, naha pinnale võivad tekkida koguni lööve või villid,» hoiatab Jürisson. Allergilist dermatiiti põhjustab alati konkreetne tegur – allergeen. Allergeeniga kokkupuutel võib tekkida nn. kohene reaktsioon lööbena (atoopia). Umbes kahe päeva pärast võib sellest kujuneda ekseem. Võimalikke allergeene saab välja selgitada testiga.«Kõige sagedamini põhjustavad allergilist reaktsiooni parfüümilisandid, kreemide koostises kasutatavad säilitusained (konservandid), aga ka lanoliin, juuksevärvid, küünelakid, päikesekaitsekreemid.»
Tundlik nahk on üsnagi sage probleem. «Prantsusmaa allergiainstituudi poolt 2004. aastal läbi viidud uuringust selgus, et 62 protsendil prantslannadest ja 32 protsendil prantsuse meestest oli esinenud veevärgiveest või kosmeetikumidest põhjustatud nahaärritusi. Suurbritannias oli pilt enam-vähem samasugune – 57 protsenti naistest ja 31 protsenti meestest kaebas kosmeetikatoodete tekitatud nahaärrituste üle. Eestis on pilt veidi teistsugune, meil ei esita mehed peaaegu kunagi selliseid kaebusi,» ütleb allergoloog.
Eelistada tuleks leiget, mitte tulist vett
Naha tervis ja heaolu sõltub kõige rohkem selle loomulikust ensüümitegevusest. Ensüümid takistavad nahka kuivamast-ketendamast ja säilitavad seda kaitsvat hüdrolipiidkihti. Nahaensüümide talitlust mõjutavad enim naha pH taseme muutused ja temperatuurikõikumised.Teatud pindaktiivsed ained, näiteks seepide ja dušigeelide puhastavad koostisosad vähendavad ensüümide talitlust nahal veelgi. Seepärast tuleb tundlikku nahka alati pesta pehmetoimelise, eelistatult seebivaba pesemisvahendiga. Lõhnastatud seepe, mis võivad nahka veelgi enam kuivatada, tuleks vältida. Eelistada tuleks leiget, mitte tulist vett. Tuline vesi eemaldab loomuliku naha rasukihi, mis kaitseb seda kuivamise eest.
Võimalusel tuleks koju osta õhuniisutaja, et säilitada talvekuudel kõrgemat niiskust. Kui suhteline õhuniiskus siseruumis langeb alla 60%, hakkab nahk niiskust kaotama ja kuivaks muutuma.
«Kosmeetikume valides tuleks eelistada tundlikule nahale mõeldud tooteid – neil on minimaalne komponentide arv. Kõiki uusi asju tuleks esmalt testida õlavarre sisepinnal. Kes on leidnud sobiva kreemi, võib seda kasutada ükskõik kui kaua, sest kreeme pidevalt vahetades ülitundlikkuse risk tõuseb,» soovitab allergoloog.
Millised kreemide komponendid põhjustavad nahaärritust?
- Kõige enam tekitavad kosmeetikumide koostisainetest probleeme parfüümilisandid (44,1 protsendile uuringus osalenud naistest ja 85,6 protsendile meestest).
- Kõige ohtlikumad allergeenid on tammekoor (oak moss abs), peruu palsam ja jasmiin.
- Õrna naha puhul tuleks ka hoolikalt uurida, milliseid säilitusaineid on kosmeetikumi koostises kasutatud (allergeensed konservandid põhjustasid nahaärritusi 32,3 protsendile patsientidest). Sagedasemad allergeenid on selles grupis formaldehüüd, parabeenid ja konservandid Euxyl K 400, Euxyl K 100 ning Kathon CG.
- Juuksevärvide koostises kasutatav parafenüleendiamiin põhjustas ärritusi 23 protsendil katsealustest.
- Tundliku naha puhul võivad allergilise reaktsiooni tekitada ka kummel, taruvaik ja teepuuõli.
Kõige enam tekitavad probleeme:
- lõhna-, säilitus- ja lisaained (viimastest peamiselt värvained ja emulgaatorid);
- naha sage ja sobimatute vahenditega (näit. leeliseline seep) puhastamine;
- vee kvaliteet (rohkelt metallisooli sisaldav vesi on ärritava toimega).
Kaire Kenk
http://www.sloleht.ee/2006/02/10/elu/191554/
