Mis on külmaallergia, miks tekib ja kuidas väljendub? Kas tuulerõuged,
nõgestõbi ja vöötohatis on sellest?
Allergiat ei põhjusta ainult keemilised ühendid, vaid ka füüsikalised tegurid:
külm, soojus, päikesekiirgus, vesi, mehaaniline surve, hõõrumine ja vibratsioon.
Tuulerõuged ja vöötohatis ei ole allergilised, vaid hoopis nakkuslikud viirushaigused.
Seevastu nõgestõbi on allergiahaigus ja võib olla tekitatud külmast. Tegemist
on kiiret tüüpi immunoloogilise (allergilise) reaktsiooniga, mis vallandub
kokkupuutel külmaga. Iseloomulikud on üksikud voi arvukad kublad, mis tekivad
järsku. Kuplade suurus on erinev, mõnikord nad laatuvad (valguvad kokku).
Külmaallergia esineb sageli nendel, kellel on allergia ka mõningate muude
allergeenide, näiteks ravimite suhtes. Külmast tingitud lööve ilmneb sageli
naha soojenemisel pärast lühemat või pikemat külma käes viibimist ja eelkõige
katmata kehaosadel, näiteks näol ja kätel. Enamasti kaovad kublad umbes tunni
jooksul. Selline lööve tekib mõnikord ka suvel tuulise, jaheda ja niiske ilmaga
või pärast külmas vees ujumist või talvel isegi mitteköetavas garaazis. Kublad
ilmuvad korduvalt mõne nädala, aga ka kuude ja aastate vältel.
Külm võib esile kutsuda teisigi allergiahaigusl, näiteks allergilist
nahapõletikku ja allergilisi turseid (angioödeemi). Tüüpilise angioödeemi
puhul näeme kinnipaistetanud silmi ja pakse, pinguldunud huuli.
Kuidas külmanõgestõbe kindlaks teha? Nahale tuleb 30 sekundiks kuni 10
minutiks asetada väike plastikkott jääkuubikutega. Külmanõgestõve korral tekib
testikohale umbes poole tunni jooksul kubel või kublad.
Külmaallergia puhul tuleb kanda ilmale vastavat riietust ning külma ilmaga
katta nägu (vähemalt osaliselt) salliga. Ei maksa unustada ka mütsi!
Kodutohter veebruar’05
