Sagedamini muutub nahk kätel kuivaks neil, kes peavad
käsi sageli pesema või puutuvad kokku nahka kuivatavate keemiliste ainetega,
näiteks olmekeemiaga. Kolmandikul inimestest esineb kuiv nahk. Kaks kolmandikku
alla 10 a vanustest lastest ja peaaegu kõik üle 60aastased inimesed kannatavad
naha vähese niiskusesisalduse all. Kuiv nahk on sageli kare, pingul,
väheelastne, mõnikord isegi punetav ja/või sügelev. Täheldati, et nahas on
langenud uurea sisaldus. Uurea on naha loomuliku niiskuse tagamise üks
olulisemaid komponente, mis seob niiskuse nahas pikaks ajaks. Naha kuivus võib
olla nahahaiguste (atoopiline dermatiit, ekseem, psoriaas, ihtüoos ehk
kalasoomustõbi) üheks sümptomiks. Seega kuiv nahk vajab erialast nõustamist ja
sageli ravi.
Naha kuivuse põhjused on erinevad. Vahel esineb
korraga mitu põhjust. Eristatakse sisemisi (endogeenseid) ja välimisi
(eksogeenseid) põhjusi. Sisemised on: pärilik soodumus, hormonaalsed mõjutused,
naha vananemine, haigused (atoopiline dermatiit, psoriaas, allergiline
nahapõletik, suhkurtõbi jt.). Välised: keskkonna tegurid (kuum või külm ilm,
õhu niiskus, ultraviolettkiirgus, päikesekiirgusest või solaariumi liigsest
kasutamisest tingitud naha vananemine, tugevatoimelised pesemisvahendid,
dekoratiivkosmeetika rakendamine, kiiritus- ja keemiaravi ja ebapiisav vedeliku
tarbimine). Kõik need tegurid mõjutavad nahka ning põhjustavad selle niiskuseregulatsiooni
ja kaitsefunktsiooni häireid.
Tuleb rakendada spetsiaalselt kuivale nahale sobivaid
pesemis- ja hooldusvahendeid. Nende regulaarsel kasutamisel tõuseb naha
niiskusesisaldus ja nahk muutub siledaks ning sametjaks.
Ehituselt võib naha pindmist sarvkihti võrrelda
tellistest laotud müüriga. Telliste asemel on rakud ja mördi asemel
rasvaühendid lipiidid. Kuiva naha korral see müür praguneb. Pragude kaudu
tungivad nahka ärritid, mis tekitavad põletikku, eraldub vesi, mis soodustab
üha süvenevat naha kuivamist. Põletikuline nahk sügeleb, on punetav ja
leemendav. Ägedate nähtude möödumisel jääb järele kuiv, ketendav ja pingul
nahk. Kestev naha ärritamine põhjustab sarvkihis noorte rakkude tekke. Need ei
ole aga võimelised vett siduma ja kaitsefunktsiooni täitma.
Naha puhastamine ja -hooldamine on igapäevase elu
lahutamatu osa. Sellega eemaldab higi, rasu, mustus, mikroorganismid (bakterid,
seened) ja nende ainevahetusjäägid. Kahjuks eemaldab nahapuhastus ka ained, mis
kaitsevad nahka nagu sarvkihi rasvaühendid ning naha happeline reaktsioon.
Tagajärjeks on kuiv nahk, mis on tundlik välistegurite suhtes. Nahka kuivatab sageli pikaajaline pesemine dusi all või vannis viibimine
35°C ületaval temperatuuril ja nahka ärritavate pesemisainete kasutamisel.
Kuiva naha või nahahaiguse korral on vähenenud naha leelisi neutraliseeriv
võime ja taastumine kestab kauem. Kuiva naha puhastamisel on eelistatud leelisvabad pesemisvahendid. Nende pH-väärtus on kohandatud naha
füsioloogilise pH-väärtusega (5,5). Ka annavad leelisvabad pesemisvahendid
vähem kõrvaltoimeid (sügelus, kipitus ja punetus). Nahahooldus
"ihupiimade" või kreemide abil on lihtne, kuid tõhus viis kuiva naha pehmendamiseks ning kortsude vältimiseks. Neis sisalduvad
niisutavad-pehmendavad ained suurendavad naha veesidumisvõimet, kaitstes nahka
veetustamise ning kahjulike tegurite eest. Nahka kaitsvate nn. baaskreemide
põhiomaduseks on moodustada naha pinnale õlijas kiht, mis säilitab niiskust.
Sulgedes pisipraod, aitab kreem taastada kaitsebarjääri. Mõnele kreemile on
lisatud niisutajaid, nagu uurea, sorbitool, piimhape jt. Kreemi tuleb kasutada
3-4 korda päevas.
Vett sisaldavate niisutavate kreemide puhul peab
meeles pidama, et kui välistemperatuur on alla 8 külmakraadi, ei tohi neid õue
minnes kasutada. Nahahooldusvahendite koostis on erinev ja sageli nad
täiendavad üksteist. Mõne kreemi kasutamisel võib tekkida allergia, seepärast
on soovitav kreeme aeg-ajalt vahetada. Sagedamini
põhjustavad allergiat kreemide säilitusained (bensoehappe derivaadid, sorbiinhape,
fenoolid, formaldehüüd), lõhnaained (bergamoti-, sidruni-, jasmiiniõli,
geraniool, eugenool, muskus, kaneelaldehüüd, peruu palsam), kampol, mesilasvaha
ja mesilasema toitepiim ehk propolis. Allergikutele sobivad puhastusvahendid ja
kreemid, mis sisaldavad vähem lisaaineid, näit ei sisalda lõhnaaineid ja
bensoehappe derivaate (parabeene). Üldiselt on kõige sobivam apteegikosmeetika.
Seda pole võimalik osta ilusalongist ega kauplusest, vaid ainult apteegist,
ilma retseptita.
NAOMI LOOGNA,
Professor