Professor Naomi Loogna
Allergiline valgusdermatoos
Mõnede tervisehäirete korral võib inimene muutuda päikese ultraviolettkiirguse suhtes tundlikumaks ning nahale tekib põletikuline talumatusreaktsioon – allergiline valgusdermatoos (fotodermatoos). See juhtub enamasti kevadel, kui keha pole päikesega veel harjunud. Hiljem, päikeserikkal suvel, võib see nahahaigus taas esile tulla või siis päikesekiirgusega harjudes pikkamööda taanduda.Päikeseallergia korral ilmub lööve – tugev punetus, villikesed, harvem kublad – mõni tund hiljem pärast päevitamist või koguni järgmisel päeval. Sellist allergilist löövet põhjustab mõnikord isegi vähene päikesekiirgus. Lööve tekib päikesel avatud kehaosadel (näol, kaelal, kätel), kuid võib hiljem levida ka riietega kaetud kehaosadele. Lööbega kaasuvad tugev sügelemine ja naha pingulolekutunne.
päikeseallergiat esineb 7-17 protsendil inimestest ning naised haigestuvad sellesse veidi sagedamini kui mehed.
Mis suurendavad naha ülitundlikkust
Löövet ei põhjusta ultraviolettkiirgus üksi. Allergilise valgusdermatoosi tekkeks on ilmtingimata vajalikud veel mõningad organismi välised või sisemised mõjurid, mis suurendavad naha tundlikkust päikesevalguse suhtes. Nendeks võivad olla- RAVIMID (psühhiaatrias kasutatavad fenotiasiinid, asaperoon); paiksed bakteri- ja seenevastased ravimid sulfoonamiidid, nitrofungiin jt; põletikuvastased vahendid proksikaam, ketoprofeensalv jm)
- PÄIKESEKAITSEKREEMIDE KOOSTISOSAD (paramiinobensoehape, tsinnamaadid, bensokaiin, kampri dervaadid)
- LÕHNAAINED (muskus, 6-metüülkumariin)
- TAIMED (karikakar, saialill, kummel, raudrohi, arnika, ohakas, takjas, paiseleht, mustjuur, tulikas, karukell, kullerkupp, adoonis, sinilill, ülane, elulõng, kurekell, käoking, hiidputk jt)
- pikemaajaline ja korduv KOKKUPUUDE NAFTA- JA KIVISÖESAADUSTEGA.
Mõned valgusallergia ilmingud võivad püsida veel pikka aega hiljem, kui seda tekitanud ravimit enam ei kasutata.
Toksiline valgusdermatoos
Päikesekiirgus võib põhjustada katmata kehaosadel ka toksilist (mürgist) valgusdermatoosi. Erinevalt päikeseallergiast tekib toksilise valgusdermatoosi lööve – tugev punetus või villikesed – kohe päevitamise ajal. Lisaks on torkimistunne ja naha hellus ning isegi põletustunne või valu.Selle põhjuseks on päikesekiirguse ja mõne keemilise aine otsene toime naharakkudele. Mürgine kahjustus ilmneb kõige sagedamini seoses mõningate ravimite tarvitamisega. On ükskõik, kas seda ravimit määritakse nahale, võetakse suu kaudu või süstitakse.
Kõige rohkem võivad valgustoksilised olla järgmised ravimid ja keemilised ained
- TÕRV
- VÄRVID (eosiin, metüleensinine, bengalroosa)
- RETINOIDID (teatud keemilised ained)
- BAKTERI- JA SEENEVASTASED VAHENDID (tetratsükliin, griseofulviin, ketokonasool, sulfoonamiidid jt)
- PÕLETIKU- JA VALUVASTASED VAHENDID (ibuprofeen, salitsüülhape jt)
- DIUREETIKUMID (hüdrokloortiasiid, furosemiid)
- HIIDPUTK
Mida ise ette võtta?
- Tuleb teada kõigi oma tarvitatavate ravimite võimalikke kõrvaltoimeid. Selleks peab enne nende kasutamist läbi lugema kogu infolehe. Kui selleks on valgusdermatoos, ei tohi üldse päevitada.
- Kui ikkagi tuleb teatud aeg päikese käes viibida, saab allergilise dermatoosi korral abi ka histamiinivastastest ravimitest, mida tuleb võtta enne päikese kätte minekut või juba lööbe korral raviks.
- Kui allergia väljendub nõrgemalt, piisab päikesekaitsekreemist. Seda valides tuleb lähtuda nahatüübist (normaalne, kuiv või rasune). Sobiva laitsekreemi leidmist kergendab pakendil olev märge päikesekaitseteguri (SPF) kohta. Selle arvväärtus näitab, kui palju kauem võib inimene viibida päikese käes võrreldes ajaga, mil ta ei kasutata päikesekaitset. Et eri firmade toodetel on päikesekaitsetegur märgitud erinevalt, pidagi nõu müüjaga.Tuleb silmas pidada, et mõnedel päikesekaitsekreemidel endal võib olla valgusallergiline kõrvaltoime.Päikesekaitsekreemi peaks kasutama 15 minutit enne päikese kätte minekut ning nahka tuleks korrapäraselt kreemitada iga 2–3 tunni järel.
- Eriti tasub päikest vältida kiirguse tipptundidel (päeval kella 11–16ni).
- Tuleb kanda päikeseprille, sobilikku riietust ja laiema äärega peakatet
Kodutohter 11/2007
