Millega toita kuiva nahka

Ainult terve nahk on võimeline täitma elutähtsaid ülesandeid. Seetõttu on nahahooldus midagi enamat kui kosmeetika. Õige nahahooldus säilitab naha tervise, hoiab enesetaastusvõimet ja tagab kauni välimuse.
Nahk on üks meie suurimatest organitest — 1,5 ruutmeetrit suur, kuid kohati vaid mõne millimeetri paksune. Ruutsentimeetri kohta tuleb keskmiselt 20 rasunääret, 100 higinääret, 4 m närve, 1 m veresooni, 5 karva, 300 tundlikku punkti ja miljon rakku.

dr. Marge Tampere

Millest nahk koosneb

Nahk koosneb kahest kihist: epidermis e. marrasknahk ja dermis e. pärisnahk. Nende all asuv alusnahk on organismi rasvadepoo ja üks suurimatest energiavarudest. Terve nahk on läbimatu enamikule võõrainetele ja haigustekitajatele. Õige niiskusesisaldus tagab naha kaitseülesande täitmise. Läbimatuse tagab ja niiskussisaldust kontrollib epidermise kõige pealmine kiht — sarvkiht, mis koosneb vastupidavat keratiini sisaldavatest sarvestunud rakkudest. Sarvkiht sisaldab ca 30% vett, mis annab nahale elastsuse. Terve sarvkiht peaks säilitama naha veesisalduse ka kuivas õhus. Sarvkihi välimise osa niiskusesisaldus sõltub oluliselt ümbritseva keskkonna niiskusesisaldusest.


Et nahk hoiaks niiskust

Nahas on erinevaid aineid: aminohapped, laktaat, uurea, kaltsium, magneesium, kaalium, glükoosamiin, peptiidid jne, mis omavahel kombineerudes hoiavad nahas niiskust ja on nii vett siduvad. Paljusid neist lisatakse niisutajatesse, et parandada nende vett siduvaid omadusi.

Kui vett siduvad ained pääsevad naharakkudest välja, on tulemuseks kuiv nahk. Et nad rakus püsiks, on vaja lipiidbarjääri. Selleks on rakkudevahelised pilud täidetud lipiidide e rasvadega ja rakud ise ümbritsetud membraaniga. Vedeliku hoidmiseks rakus on vajalikud nii need lipiidid, mis asuvad sarvkihi raku membraanis kui rakkude vahel olevad lipiidid. Lipiidid on kui müürisegu, mis hoiab epidermise rakke nagu telliskive koos. Tänu lipiididele on sarvkiht vee suhtes läbimatu, küll aga pääsevad siit läbi salvid, sest nende põhikomponendiks on rasvad.


Miks tekib kuiv nahk

Kui niiskus naha pindmistes kihtides väheneb, tekib nahapõletik. Sama juhtub, kui nahka pidevalt ärritada (nt villased riided paljal nahal). Lisaks põletiku ravile tuleb tekitada vähemalt ajutine kaitsebarjäär. Selleks tuleb kuiva nahka niisutada. Niisutajad parandavad naha kaitsebarjääre ja nahapinna niiskusesisaldust. Enamus niisutajaid sisaldavad vett ja õli, kuid lisatakse ka muid mõju tugevdavaid ained. Siiski on niisutajad võimelised ainult naha niiskusekadu vähendama, mitte juba kadunud niiskust nahka tagasi viima.


Erinevad niisutajad


  • Emolliendid (vesi õlis emulsioonid, õli 3-25%) pehmendavad ja libestavad, parandavad väljanägemist, asendavad naturaalseid nahalipiide. 
  • Humektandid ei sisalda õli, vaid glütseriini, propü-leenglükooli, uureat, hüalu-roon-, glükool- või piimhapet. Ammutavad ümbritsevast õhust niiskust ja püüavad selle nahka, seega on eriti efektiivsed niiskes kliimas ja niiskele nahale määrides. 
  • Rasvad sisaldavad tavaliselt sulatatud loomarasva.
  • Lubrikandid — paksud nagu rasvad, vähendavad hõõrdumist. Kõige tõhusam niiskuse nahas hoidja on vaseliin.


Salvid on tavaliselt samuti väga rasvased, mugavam kasutada öösel. Niisutavad kreemid sisaldavad rohkem õli kui vett, võivad tunduda pisut rasvased, kuid vähem kui vaseliin ja salvid. Losjoonid imenduvad ruttu, kuid ei ole nii tõhusad.

Naha võimet rohkem niiskust hoida parandavad alfahüdroksühapped (AHA) glükoolhape, piimhape jt. Nad eemaldavad naha pinnalt kuivad surnud rakud. Sageli lisatakse lanoliini (võib põhjustada allergilisi reaktsioone), vitamiine, rasvhappeid, kollageeni, elastiini, keratiini (viimased kolm tõstavad küll oluliselt hinda).  

http://naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/millega-toita-kuiva-nahka.d?id=10261984