Hea päike ja paha päike?


Päike mõjub tervisele mitmeti. Oluline on leida tasakaal hea ja halva vahel. 

Päike on soojuse ja valguse allikas. Temata oleks nii taimede kui ka loomade, aga sama hästi ka inimese elu, võimatu.
Inimese tervisele mõjub päike mitmeti. Oluline on leida tasakaal hea ja halva vahel, viibides erinevate ilmadega väljas nii palju kui võimalik, kaitstes end päikese eest vastavalt oma tundlikkusele ja ultraviolettkiirguse intensiivsusele. Tundlikkuse all tuleb mõista üldist tervislikku seisundit, mitte ainult naha tundlikkust. Mõned inimesed taluvad halvasti kuuma ilma, nt vanemad inimesed, teatud krooniliste haiguste põdejad. Need, kes tarvitavad  pikema aja jooksul mõnda ravimit, võiksid suve saabudes läbi lugeda oma ravimi infolehe, et kindlaks teha ravimi ja päikese võimalik koostoime.


Päikeseenergia, mis jõuab Maale elektromagnetkiirgusena, hõlmab endas soojust
(infrapunane kiirgus) ja valgust (nähtav valgus) ning lisaks veel ultraviolettkiirgust (UVK). Mida lühem on elektromagnetkiirguse lainepikkus, seda suuremat energiat see endas kannab ning seda tugevama kahjustava toimega elusorganismidele see on. UVK on päikesekiirguse lühema lainepikkusega ala ning võib esile kutsuda fotokahjustust. See algab nähtamatust naharakkude biokeemilisest ja molekulaarsest muutusest, millele hiljem  järgnevad silmaga nähtavad nahakahjustused.

Ülemäärasest päevitamisest võib sageli tekkida päikesepõletus. Põletuse leevendamiseks
on soovitatav rohkelt juua ning nahale määrida jahutavat geeli, vahtu või kreemi. Tugeva valu korral võta aspiriini või ibuprofeeni. Arst saab paikseks raviks määrata ka hormoonkreemi. Rohelises tees sisalduvad polüfenoolid pidurdavad punetuse teket.


Mitmekujuline valguslööve

10%-l inimestest tekib pärast kevadist või varasuvist esmakordset päikese käes pikemalt viibimist mitmekujuline valguslööveSee ei ole selgelt allergilise iseloomuga, kuid sarnaneb allergiaga sügelemise ja punaste laikude ning sõlmekeste sümmeetrilise paiknemise tõttu mõlemal kehapoolel. Lastel, eriti poistel, võib lööve olla ainult villikestena kõrvalestadel. Suve jooksul kaebused vähenevad või kaovad. 90% haigetest on 20–30-aastased naised. Haiguse täpne  põhjus pole teada. Abi saab ennetavast valgusravist ja päiksekaitsekreemidest.

Päikesekiirgus vallandab vahel harva fotoallergilise hilist tüüpi reaktsiooniSelle puhul on iseloomulik, et aine, mis kutsub esile allergia, muutub allergeeniks alles päikesekiirgusega koos toimides. UVkiirguseta on see aine ohutu.

Haigus avaldub nagu allergiline kontaktdermatiit – tekivad punetus ja villid, sügelemine. Kroonilise kulu korral nahk punetab, ketendab ja pakseneb. Lööve ilmub päikest saanud kohtades 24–72 tundi pärast kokkupuutumist tundlikkust tekitava kemikaaliga. Sagedasemad fotoallergeenid on kosmeetikavahendite parfüümilisandid, haigete liigeste ja traumade puhul kasutatavate valuvaigistavate kreemide ja geelide toimeained ning ka päikesekaitsekreemide koostisosad.

Mõne ravimi ja ultraviolettkiirguse koostoime tagajärg võib olla fototoksiline reaktsioon. Lööve näeb alguses välja nagu päikesepõletus – tekivad teravalt piirdunud punetus, turse ja villid. Pärast lööbe taandumist püsib kolletes kaua aega tugev pigmentatsioon. Fototoksilist dermatiiti põhjustavad mõned antibiootikumid, rasestumisvastased pillid, furosemiid jm. Samas ka parfüümid.

Fütofotodermatiit tekib ultraviolettkiirguse ja ultraviolettkiirgustundlikkust suurendavaid aineid sisaldavate taimede mahla sattumisel nahale. Fototoksilise toimega
võivad olla sarikõieliste, kaunviljade, kirikakra, porgandi, tilli, peterselli ja karuputke lehtedest ja vartest eralduv mahl. Lööve meenutab põletust, avaldudes punetuse ja suurte isegi hirmuäratavate villidena. Villid paranevad paari nädala jooksul, nende asemele jäävad kauaks pigmendilaigud.


Mis kaitseks kahjustava mõju eest?

Päikesekaitsekreemide koostises on ained, mis neelavad, peegeldavad ja hajutavad kiirgust. Päikeseblokaatoreid on füüsikalisi ja keemilisi.

Füüsikalised blokaatorid peegeldavad ja hajutavad päikesekiirgust, kaitsevad nii UVA- kui ka UVB-tüüpi kiirguse eest ning jäävad nahapinnal kihina näha. Halb on see, et nad ummistavad higi- ja rasupoorid ning võivad soodustada higilööbe või akne teket. Samuti on neid raske maha pesta.

Keemilistes päikeseblokaatorites on ultraviolettkiirgust neelavad kemikaalid. Need on läbipaistvad ja värvitud ega jää nahal näha. Mõned neelavad UVA-, teised UVB-kiirgust. Enamik päikesekaitsekreeme sisaldab mitut päikeseblokaatorit, et kaitsta igasuguse lainepikkusega UVK eest.

Vahendite tõhusust näitav päikesekaitsefaktori suurus (sun protection factor, SPF) ja tegelik kaitse ei ole päris üks ja seesama. SPF on näitaja, mis on arvutatud kunstliku ultraviolettkiirgusega laboris, kus puudub lahjendusefekt, mis tekib näiteks higistamisel
või pärast suplust. Kaitseks vajalik kreemikogus on 2 mg/cm2, kuid tavaliselt määritakse ruutsentimeetri suurusele nahapinnale kreemi kõigest 0,5–1 mg.

Siit soovitus mitte liiga kokku hoida päiksekaitsekreemiga.


Mida teeb päike?


  • Juba väikestes kogustes aitab sünteesida D-vitamiini nahas.
  • Aitab ravida mitmesuguseid nahahaigusi ning parandab meeleolu.
  • Liigse päevitamise korral tekib päikesepõletus.
  • Päikesekiirgus põhjustab osal inimestel nahavähki.
  • Vallanduda võivad ultraviolettkiirgusest tulenevad nahahaigused.

Hoia ennast!


  • Hoidu keskpäevasest päikesest.
  • Kanna kaitsevahend nahale 20 minutit kuni kaks tundi enne päikese kätte minekut.
  • Ära unusta kõrvalesti, käeselgi ja säärte esiosa. Uuenda kaitset iga kahe tunni järel, ka pärast suplust või higistamist.
  • Parimad on laia toimespektriga, nii UVA- kui ka UVB-kiirgust neelavad vahendid.
  • Laste puhul eelista füüsikaliste päikeseblokaatoritega kreeme. 
  • Igapäevaseks kasutamiseks on head vahendid, mille kaitsefaktor on 15. 
  • Kui lähed päikesepaistega välja rohkem kui tunniks või tead, et võid hakata tugevasti higistama, vali toode, mille SPF on 30.



Maie Jürisson
nahaarst

EPL Allergialeht nr 2